Füsioteraapia
Füsioteraapia magistriõppes saab süvendatud teoreetilised teadmised ja mitmekülgsed professionaalsed oskused füsioterapeudina töötamiseks, spetsialiseerudes laste, täiskasvanute, geriaatrilise või spordi füsioteraapia valdkonnale. Samuti süvendab magistriprogramm üliõpilastes erialaste probleemide teadusliku analüüsimise oskust ja annab neile esmase teadusliku uurimistöö kogemuse.
Õppetöö
Füsioteraapia õppeprotsessi on kaasatud lisaks sporditeaduste ja füsioteraapia instituudile ka teised meditsiiniteaduste valdkonna instituudid ning SA Tartu Ülikooli Kliinikum, samuti vähemal määral teised teaduskonnad ning tervishoiuasutused üle Eesti.
Magistritaseme üldõppe ainetes õpitakse näiteks motoorika juhtimist, suhtlemist liigutustegevuse õpetamisel ja juhendamisel ning teraapiaprotsessi juhendamist. Erialaõppe ainete hulka kuuluvad muuhulgas tööfüsioteraapia ja ergonoomika, farmakoloogia, manuaalteraapia, spordifüsioteraapia jm. Suur osa õppetööst on iseseisev ja teaduspõhine õpe.
Õppevormideks on nii loengud, seminarid kui ka praktikumid. Sarnaselt bakalaureuseõppele tuleb ka magistriõppe jooksul sooritada 3-kuuline praktika enda valitud spetsialiseerumissuunal – täiskasvanute, laste, spordi või geriaatrilises füsioteraapias. Praktika hindamine toimub suulisel eksamil. Praktika võib sooritada nii Eestis (haiglates, rehabilitatsioonikeskustes, vanadekodudes vm) kui ka välismaal Erasmus+ programmi kaudu.
Füsioteraapia eriala õpet rikastavad välisõppejõudude esinemised ning Eesti erialaekspertide osalemine õppetöös (nt Mati Arend, Janno Jürgenson). Nende töid ja tegemisi toetab füsioteraapia õppetooli tublid ja aktiivsed õppejõud (Doris Vahtrik, Jelena Sokk, Iti Müürsepp, Kadri Medijainen). Füsioteraapia õppetool osaleb aktiivselt erinevates rahvusvahelistes õppekoostööprojektides ning on füsioteraapiat õpetavaid institutsioone ja kõrgkoole ühendava ENPHE (European Network of Physiotherapy in Higher Education) liige.
Suur osa auditoorsest tööst on koondatud sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi peamajja (Jakobi 5) ning Chemicumi hoonesse (Ravila 14a). Õpperuumide sisustamisel on investeeritud ka uutesse õppevahenditesse ja spetsiaalsesse sisustusse (teraapialauad jm) praktilise õppetöö korraldamiseks. Prekliinilised ja kliinilised ained toimuvad SA Tartu Ülikooli Kliinikumi erinevates osakondades ja kliinikutes, samuti Biomeedikumis.
Lisaks õppetööle
2011. aasta kevadel asutatud Eesti Füsioteraapia Üliõpilaste Selts (EFÜS) pakub füsioteraapia tudengitele ja vilistlasetele akadeemilise hariduse kõrval enesetäienduse võimalusi ja erialaste kontaktide loomist. Eesmärkideks on muuhulgas seatud nii füsioteraapia edendamine, koolitusinfo vahendamine kui ka konverentside, seminaride, laagrite ja muude ürituste korraldamine.
Pärast lõpetamist
Füsioteraapia eriala lõpetajad leiavad tööd erinevates tervishoiu- ja hoolekandeasutustes, spordiklubides, abivahendite keskustes, invaorganisatsioonides jm. Tartu ülikooli 2011. aasta vilistlasuuringu põhjal töötab ca 80% lõpetajatest erialasel tööl, nendest 38% haiglates.
Füsioteraapia eriala on lõpetanud mitmed tuntud ja hinnatud inimesed: Kaire Leibak (rahvusvahelise klassi kergejõustiklane, kolmikhüppaja), Kaisa Oja (rahvusvahelise klassi võistlustantsija), Lauri Rannama (pikaajaline Eesti meeste suusakoondise füsioterapeut, praegu Kaia Kanepi füsioterapeut), Peeter Nigol (pikaajaline TÜ korvpallimeeskonna füsioterapeut), Indrek Tustit (Gerd Kanteri füsioterapeut), Priit Teniste (pikaajaline Eesti sõudekoondise füsioterapeut).
Füsioteraapia magistriõppe lõpetajatel on piisav ettevalmistus jätkamaks õpinguid Tartu ülikooli liikumis-ja sporditeaduste doktoriõppes või mõnel muul lähedasel erialal. Lisaks on võimalik oma õpinguid jätkata välismaal.