Teadlased uurisid, kas poiste piisav kaltsiumi tarbimine ennetab rasvumist meheeas
Rasvumine ja ülekaal lapse- ja noorukieas on olulised riskitegurid, mis soodustavad juba teismelisena insuliiniresistentsuse tekkimist ja teise tüübi diabeeti, südame ja veresoonkonna haigustesse haigestumist ning varajast suremust täiskasvanueas. Tartu Ülikooli teadlased uurisid, kas poiste piisav kaltsiumi tarbimine ennetab rasvumist meheeas. Uuringu kokkuvõtet kajastas Postimees Tervis.
Tartu Ülikooli treeninguteaduse professor Jaak Jürimäe, kinantropomeetria teadur Evelin Mäestu, laste kinantropomeetria teadur Liina Remmel, treeninguteaduste teadur Priit Purge, pediaatria professor ja Tartu Ülikooli lastekliiniku juhataja Vallo Tillmann ning füsioterapeut Eva Mengel avaldasid teadusajakirjas Nutrients uuringu, kus vaadeldi toidust pärineva kaltsiumi koguse ja rasvumise seost noormeestel.
Kuna noorukiiga peetakse rasvumise arengus kriitiliseks perioodiks, on oluline teada saada, millised faktorid seda enim mõjutavad, et ennetada elukestvaid kroonilisi haigusi.
Üldtunnustatud on teadmine, et toiduga saadavate vitamiinide ja mineraalainete kombinatsioonidel on mõju kehamassi kujunemisele. Siiski pole lõpuni selge, millistel mikroelementidel on suurem mõju noorukite kaalule. Täiskasvanute uuringutes on kaltsiumi tarbimine näidanud pöördvõrdelist suhet kehamassiindeksiga (KMI), samuti keha rasvasisalduse, vööümbermõõdu, insuliini resistentsuse ja põletikunäitajatega. Noorukite puhul on seni olnud uurimustulemused vastukäivad, kuid mõned uurimustulemused on kinnitanud, et kaltsiumi piisav saamine avaldab positiivset mõju normaalse keha rasvaprotsendi kujunemisele kasvamise ja küpsemise ajal.
Uuringus osales 123 noormeest vanuses 13-15. Valimi moodustasid erinevate Tartu linna koolide õpilased. Poisid olid kõik terved, ei kasutanud ravimeid ega toidulisandeid ning osalesid kehalise kasvatuse tundides. Kõik sõid oma igapäevast toitu. Nende kolme päeva menüüd analüüsiti Nutridata programmis, kus hinnati energia, kaltsiumi ja D-vitamiini saamist igapäevase toiduga.
Tulemusena selgus, et ainult 15 protsenti poistest sai piisavalt või üle normi päevase toiduga kaltsiumi ja ainult kaheksa protsenti poistest sai soovitusliku koguse D-vitamiini. Lisaks peab meeles pidama, et puberteet on noorukite luude mineraliseerumise tippaeg, mil koguneb umbes 45 protsenti luumassist, kuhu vajatakse ka kaltsiumi ja D-vitamiini.
Vaadeldi ka verenäitajaid insuliini ja glükoosi ning arvutati insuliiniresistentsuse indeks. Uuriti leptiini, hormooni, mis mõjutab küllastustunnet ja adiponektiini, mis on rasvkoes toodetav hormoon ning mille tase on rasvumise puhul langenud.
Uuringu tulemusel selgus, et keha rasvaprotsent, keha rasvamass ja leptiini tase oli madalam neil, kes tarbisid piisavas koguses kaltsiumi. Hormooni leptiini ja kaltsiumi seos vajab veel edaspidiseid uuringuid. Insuliiniresistentsuse ja adipotsüütide ehk rasvarakkude arvus seost kaltsiumi tarbimisega ei tuvastatud.
Tartus tehtud uuring on üks väheseid, mis aitab mõista võimalikke seoseid tarbitava kaltsiumi koguse ja rasvumise vahel. Ning seda kasvu ja küpsemise ajal, mis arvestab ka füüsilist aktiivsust, energia tarbimist, keha koostist ja vere biokeemilisi väärtusi.